Lõpuks olin otsustanud minna kõndima Santiago teed. Kaasa kutsusin Kersti ning ta nõustus. Me läheme nn Palverännakule, millel on väga pikk ajalugu. Neid teid Santagosse on mitmeid ning meie valisime populaarseima St. Jean Pied de Port – Santiago de Compostela.
28.06.07
Meil Kerstiga on veel umbes 6 tundi rongiga sõita. Me läheme Toulousi, kust arvatavasti liigume hääletades oma jalutuskäigu alguspunkti. Hommikul lendasime mõlemad esimest korda lennukiga. Naljakas oli. Tallinna lennujaamas tuli meid saatma meie emad ja Liisu, kes meile andis ümbrikud, mida me võimsime avada siis, kui tõesti raske hetk käes on. Tundsin endal Kersti ema muretsevat pilku. Aga kõik on hästi.
Lennujaamast Pariisi sõitsime tänu ühele väga heale mehele. Alguses saime mingisuguse minimetrooga rongijaama, tasuta. Siis seal pakkus meile abi see tore mees, kes ise tuli just Soomest. Temaga koos sõitsime Pariisi ja ta aitas meil leida õige tee teise rongijaama, kust me hakkasime Hispaania poole sõitma. Kersti magab. Ma ise võiksin ka.
30.06
Mul jäi eilne päev kogemata vahele – see oli suurepärane päev. Aga olgu. Rongisõit oli kohutavalt pikk aga me sõitsime läbi imepäraste kohtade, ilus. Mäed on imekaunid. Kui me rongiga Toulousi jõudsime siis me märkasime seal kohe, et sealt saab ka sõita Pau-sse, mis on St. Jean Pied de Pordile lähemal. Tormasime kiiresti kohta, kus pileteid müüakse ning saime teada, et Pausse sõidab hoopis buss mitte rong. Me läksime bussiga. Jõudsime Pau-sse umbes kell 1 öösel ning hakkasime otsima metsa, kuhu telk üles panna. Kõndisime umbes 2 tundi ning panime telgi kuhugile maantee äärde ja magasime kaua. Järgmisel päeval ehk 29.06 me hakkasime hääletama St Jeani siis saime hoopis 2 autoga Bayonne, mis on natuke eemal St Jeanist. Hääletasime mingi tee ääres St Jean Pied de Porti. Ja üks naine koos oma tütrega võttis meid peale. Ta oli nagu ingel – nii hea ja tore. Ta oskas natuke inglise keelt. Pakkus meile minna tema juurde koju, et vaadata kaarti. Lõpuks me juba panime oma telgi tema õue peale ja magasime seal. Ta andis meile süüa ja juua, õhtul ja hommikul. Pesta saime ka seal. Tema mees oli ka väga helde ja hea inimene. Nad olid poolakad, aga oskasid prantsuse keelt väga hästi, elavad juba umbes 20 aastat prantsusmaal. Tore oli nende juures. Nad isegi tegid meile Biarritzi ringkäigu ookeani äärde ja mees tõi meid isegi Pied de Porti ära. Tõelised heategijad. Mees ise ei osanud eriti inglise keelt aga ta vähemalt proovis: „My home is not my castle.“
Me ostsime omale palveränduri passid ja alustasime oma reisi. Väga palav ilm oli. Me jõudsime ainult 7 km edasi ja umbes 700 m tõusu mägedesse. Nüüd me saime teada, et telkida ei tohi ning me siis ootame pimedat kuni keegi meie telki ei näe ja hommikul päikesetõusuga peame lahkuma. Isa helistas 2 korda. Lahe. Hommikul vara jätkame jalutuskäiku. Mäed on kaunid ja vägevad.
01.07
Koht kus me eelmise õhtu pimedust ootasime osutus lammaste söögimaaks. Pidime edasi liikuma, leidsime vee ja siis pimedas liikusime metsa, mis asus üpris järsu mäe nõlval. Oli pime ning asetasime telgikuhugile suvalisse kohta, lehtede peale. See öö oli väga halb – und ei tulnud ning kallak oli väga suur. Aga hommikul pakkisime asjad ja hakkasime liikuma. Kell oli 8:00 ning esimesed jalutajad juba liikusid. Oli vägev udu ja selline jahe ilm. Täiuslik mägedes jalutamiseks. Tohutult ilus oli. Me jõudsime 1410 m kõrgusele ja siis pidime sealt laskuma Raceveville, kohta, kus me magame. Telkimine on ju keelatud. Siia kohta jõudsime liialt vara ning siin ootasime kella 16:00, et see avatakse. Selle aja sees lõhkusin ma kogemata ühe pingi ära. Magamiskoht on selline suur ruum (saal) kus on narid (väga palju) aga saab ka pesta. Maksab kõik see kokku 5 eurot. Siin on palju eri rahvusest inimesi.
02.07
Eilne õhtu oli põnev, jaapanlased tegid kung-fud ja pärast passisid Internetis. Meie Kerstiga lollitasime oma voodites ja mujal. All korrusel sai teed tasuta juua, too oli suhkruta aga meil oli suhkrut kaasas küll.
Hommik oli hullumaja. Seal mõned ärkasid 4:30 ning hakkasid end minekusse sättima, ent ööselgi rahulik ei olnud – kes norskas, kes tegi muid hääli. Hommikul siis ma ärkasin varem kui Kersti ja siis kui ta telefoni tõi, näitas kell 5:36. Meie tegime minekut kella 7:00 ajal. Tänane tee oli kuidagi igav, väga palju oli jalutamist metsas väikese raja peal. Olid mõned kõrged tõusud ja langused. Täna käisime kokku 43 km, vahepeal Nubiris ma käisin poes. Ostsin 4 viilu juustu. 2 õuna ja mingi tüki saia. 2.16 eurot.
Ah jaa kusagil metsateel oli selline värav, mida ma rutakalt avama läksin aga näe, värav käis teistpidi – Kersti naeris mu üle, ka hiljem. Kerstil hakkasid ka jalad valutama, ning meil mõlemal valutavad õlad. Telgi ma jätsin ka maha – kusagile puuriida kõrvale – loodan, et lapsed võtavad omale mängimiseks.
Vaevaliselt jõudsime Pamplonasse, kus me saime 4 euro eest magada kusagil koolimajas.
03.07
Ma ei tea, kas asi on minus aga mulle tundub, et see asi läheb aina üksluisemaks. Täna käisime hommikul Pamplonast välja ja siis üle ühe mäe, mis oli umbes 800 meetrit kõrge. Sealt mäest oli tore laskuda, selline lahtiste ümarate kividega rada oli. Ülesse minnes ma arvasin, et kui ma suureks saan siis hakkan Indiana Jonesiks. Kerstile tuli ville juurde – jube. Tal saavad varsti plaastrid otsa – ongi hea, siis kasutab minu omad ka ära. Magamiskoht on hea. Parema vaatega kui eelmised kokku. Süüa tegime jälle makaronidest, ostsime juustu ja tomateid ka juurde. Tegin ka esimest korda elus mandariini teed koortest ja värskest mahlast. Väga hea oli. Teen seda veel.
04.07
Hommikul olime viimased, kes toast lahkusid. Kõik on nii varajased. Täna oli hommikul kuidagi nii jõuetu liikuda aga pärast esimest puhkepausi tuli mu energia kusagilt tagasi ning liikusime edasi. Vahepeal sattusime 2 mehe järgi, kes rääkisid Euroopa keeltest ja ajaloost. Jõudsime kella 12:00 23 km edasi ja jäime siia ööbima. Linna nimi on vist Estella. Küik siin ostavad ühesuguseid saiu – sellised pikad ja tugeva koorega. Me tahtsime täna teha apelsini teed aga kõik luhtus, sest mingid mehed tegid seal sees riisi ning siis jätsid pool alles. Niisiis loodame, et kella 21:00 on see nõu vaba sest 21:45 köök suletakse.
Homme tahame rohkem liikuda. 2 päeva tee. Šokolaadi sõime ka. Ma õpin iga päevaga Kersti kohta midagi uut. Ta ei polegi selline inimene, millisena ma arvasin teda olevat. Üksikasjalikult ma seda lahti ei haruta.
Noortel on siin imelik juuste stiil – selline tagant pikad ja kõrvade pealt ja eest on väga lühikesed.
Kui päris aus olla, siis juba natuke igatsen oma sõpru ja pere. Siiamaani pole kohanud ühtki eestlast ega sellist, kes eesti keelt oskaks rääkida.
05.07
Tänaseks oleme vist umbes 158 km käinud. Asume Vianas. Magame ka. Meil on toas mingit inglise keelt rääkivad noored. Päris inglased kusagilt sealt saarelt või kuskilt. Käisimegi 2 päeva tee. Homme üritame ka.
06.07
Nonii, ei tulnud täna välja, et käia 2 päeva tee. Kessu tahtis Navarretesse jääda. Siin maksis 3 eurot 1 koht. Palav päev oli kah. Hommikul oli meie tuba ainsana nii kaua unes, et umbes pool 8 saime tulema, teised toad olid siis juba tühjad. Nüüd oleme kusagil vaikses kohas. 2 kordsed narid jälle. Eile olid 3 kordsed. Eile õhtul sõime riisi koos tomati ja mingite kalapulga moodi asjadega. Hea oli. Pärast tegin veel Apelsini teed. Panin apelsini koored vette ja poti pliidi peale. Mingid naised vaatasid mind üsnagi imelikult. Aga tee oli jälle suurepärane. Kessu ütles et parem kui mandariinitee aga minu jaoks on mõlemad olnud maailma parimad.
Pilvi ei ole – nii palav on. Ainult higistad koguaeg. See ongi lahe aga Kessust on natuke kurb – ta peab seda taluma ainult minu pärast. Tal on raske. Vist loeb Liisu kirja. Ma ei oska kuidagi aidata ka.
Täna tuli Logrono linnas meie juurde mingi mees ja naine ja küsisid kust me oleme ja kuidas tere öelda. Tore. Poed on kinni umbes 13:00 – 17:00. Siesta aeg. Siis on nii vaikne igal pool.
08.07
Eile ma ei jõudnud kirjutada. Toas oli liiga pime. Väljas lõi äikest ja müristas. Rada oli tavaline kruusatee kuuma päikese all. Magamiskoht oli selline vägev vanas kloostris, mis on natuke remonditud. Eile käisime suures poes – ostsime küpsiseid 800 g alla euroga ja juustu ning õunu. Sõime küpsiseid juustuga ja jõime teed. Hommik kell 06:15 liiga vara, ainult 23 km on käia.
23 km ongi läbi kella 12:00. Oleme Belorado linnakeses, kust on Burgosesse veel umbes 50 km – see on siis autoga minnes umbes 20 min tee aga jala 2 päeva tee. Alberque on selline tore. Vanatädi on naljakas ja tore. Ta arvas, et Kersti nimi on minu nimi ja vastupidi. Siis on siin inglise keelt rääkivad noored, kellest üks on 21 rahvusest inimesi kohanud ja nad on üldse väga targad. Teadsid ka Eesti ja Venelaste pronkssõdurite jama.
Burgosest sõidame vist bussiga natuke edasi. Et jõuaks ilusti lõppu ja peaks kusagil Internetti saama, et vaadata äkki läheb Riiga Barcelonast või kusagilt mingi odav lennuk.
09.07
Hommikul olime Belorados. Ärkasime. Eilsel õhtul oli maagiline toime, saime uusi sõpru – mingi poiss Belgiast, kes oligi kohtunud 21. rahvusest inimestega ja paar Ameerika tüdrukut. See koht kus magasime oli tore ja sõbralik, eriti need omanikud. Hommikul saime tasuta süüa – piim on neil imelik – ei pea olema külmas. Veel sõime moosisaia.
Käisime 50 km ja jõudsime Burgosesse. Oleme väsinud, ostsime viinereid ja suhkrusaiu ning sõime neid koos. Üks tore tädi andis meile šokolaadi ka. Siia tulles käisime oma teed – üle mingi põllu ja kraavi, kus ma ühe jala vette suutsin pista ning sokid pärast ära viskasin sest mingid heinad läksid sinna sisse kinni. 3 eurot maksab magamine. Homme sõidame bussiga Leoni.
Tänaseks oleme käinud juba 283 km 10 päevaga. Me oleme tublid.
10.07
Tänane hommik oli kõige toredam. Pandi mängima mingisugune Vivaldi muusika ja kõik ärkasid üles. Ehhki oli ka neid, kes jällegi kell 4 hommikul jalga lasksid. Meie aga võtsime rahulikult ja jalutasime väga aeglaselt Burgose kesklinna tagasi ning otsisime veidi aega bussijaama. Ma mängisin ka turisti – tegin igasuguseid pilte vaatamisväärsustest. Võtsime raha ka välja. Ostsime piletid ära Leoni ning nüüd ootame kohvikus bussi, mis läheb 11:45 ja Leoni jõuab umbes 14:45. Siis üritame ehk minna rongiga Astorgasse. Panaderiast ostsin veel mingeid saiakesi.
Jõudsime Astorgasse – siin on selline väga suur kindluse moodi asi ning jällegi mitu erinevat kirikut. Leonist tulime kohe bussiga Astorgasse ning sõiduajaks ostsin mingeid kommikesi. Ma vist juba vihkan seda euro rahasüsteemi, mul on nii palju sente. Nii mõnus soe on siin rõdu peal istuda ja vaadata mägede poole. Ja mõelda, unistada.
Jätsime vahele ümbes 200 km. Enam pole lõpuni palju jäänud.
11.07
Eile õhtul sõime mingeid rohelisi makarone, mis me sealt kohalikust köögist võtsime ning tegime teed ja sõime ära järelejäänud suhkrusaiad.
Täna käisime korraga puhkamata 20 või 22 km ja jäime siia kuhugile pidama. Homme tuleb 1400 m kõrgune mägi. See on hea. Mäe peal peaks olema Cruz de Ferro – see on selline suur rist.
Täna sõime riisi ja kõpsiseid. Jõin liitri ananassi mahla. Riis oli ka juba köögis olemas. Köök oli jubedalt lahe – suur ja katuseakendega. Lugesin seal ühte veidrat inglise keelset raamatut. Magamiskoht maksab jällegi 5 eurot. Võtsime pöllu peal ka veidike päikest siesta ajal. Mõtlesin, et kui rikkamaks saan siis tulen rattaga tagasi. Albergue on kohe baari kõrval – et õu on jagamisel ja aknast paistab kohe 4 meetri kaugusel baarilett. Praegu on seal Saksa, Inglise, Prantsuse ja Hispaania keelt kõnelevad persoonid kõrvuti ja räuskavad üksteisest üle. Mõtlesin ka San Migueli proovida aga mitte täna.
12.07
Vahel on ikka nii naljakas. Päev oli vägev – mäed, orud ja kaljud. Magame Ponferrada linnas. Siingi on väike purskkaev õue peal. Ning see „prügimäe rist“ küll eriti vinge ei olnud. Groz de la Ferre – mis olevat vägev aga tegelikult mingi väike rist, kuhu inimesed viivad asju, mida neil vaja enam pole.
Plaani järgi veel vist 8-9 päeva lõpuni minna. Siis vaatame ookeni äärde. Täna läksime kell 17.00 poodi. Kersti läks ees – ta ei teadnud kuhu minna ning ma läksin pärast järgi ja ei näinud teda. Ma ostsin San Migueli (maitses sama vastikult kui eesti oma) siis veel vinkusid, krõpsu, saia ning 2 apelsini – kokku maksis 2.16 eurot. Me magasime keldris, siin on umbes 24 narit ehk siis umbes 48 inimest. Õues mängitakse torupilli ja muid asju. Vanaisa helistas mulle 2. korda elus. Rääkis, kus ta käinud on ja küsis kuidas mul läheb. Täna mõtlesin, et me oleme saanud igast poest kilekoti tasuta. Müüjad panevad ise juba asjad kotti. Peale 14:00 läheb siin jubedalt palavaks – varjus oli täna 30˚C.
13.07
Juba 3. öö, kus ei saanud hästi magada – keegi alati kusagil norskab jubedalt või siis voodi on halb. Täna oleme Villafranca del Bierzos, 8 inimest toas ja rõdult ilus vaade mägedele ning enne mägesid on linnake. Käisime päikesepaistelise ilmaga 23 km. Täna maksis magamine 4 eurot. Vahepeal ma arvutasin esimese magamiskoha rahaasju ning sain, et nad saavad päevas umbes 8000 kr miinus vesi ja elekter. Minu arvates päris suur summa.
Niisiis, käisime poes. Ma ostsin 900g pizzat. Õhtul sööme seda. Kessul hakkas ninast verd jooksma ja ta ütles, et nüüd tal hakkabki nii jooksma, ükskõik millal, nojah siis ta veristab end tühjaks kusagile. Aga tegelikult on see mööduv nähtus. Inglid aitavad meid.
Sõin täna rohkem kui eile, jube mõelda kohe, et tulin siia nagu nälgima aga nüüd hoopis söön nii palju. See mutub homsest. Sõin pizzat, mingeid magusaid saiu ning pärast pakuti spagette tomatikastme ja juustupuruga. Head olid. Hiljem pakuti veel veini ka aga sellest ma keeldusin. Jõin miskit piimakokteili moodi asja ning vett. Nõud pesti ka minu eest ära – keegi saksa tüdruk pesi seal oma nõusid ja siis tahtis minu omad ka ära pesta ja pesigi. Elu on paradiis. See kõik on sellest, et ma päeval pakkusin kommi 2-le vanemale naisele. Nad olid õnnelikud. Ma olen rõõmus. Kõik on just nii kõige paremini kui olema peab.
14.07
Nojah, jälle ei saanud magada. Kusagil paugutati väga valjusti. Ilutulestik või midagi sellist.
Hommikul oli külm käia sest päike oli mägede taga peidus. Aga kui ta peale hakkas paistma, siis läks väga palavaks. Tee oli lahe – selline mägede vahel ning lõpuks tulime mäe otsa. Siin on alles ehitamisel see magamise maja, seega me magame mingis ehitajate plekist kastis, kus on 18 inimest. Aga tasuta saime. Ning see koht El Cebrero on mäe otsas ja mõlemal pool on väga ilus ja imeline vaade, mida munamäe otsast küll ei leia. Siin on ka tohutule turiste. Ma lähen ka varsti turisti mängima, enne lähen lasen end klekkkastis veega üle. Käisime vist umbes 27-29 km, ma ise ka ei tea. Kessu ütles et soe vesi on otsas – ma siis proovin õhtul minna.
Vesi oli ikka külm. Turisti mängimine tuli vägagi edukalt välja. Tegin kohe mitu pilti. Mägi on vist umbes 1450 meetrit kõrge. Siin mäe peal oli suurem rist kui eelmine.
15.07
Hommik algas kohe väikese eksimusega, pidime natuke tagasi käima. 22 km käisime kokku. Tulime Tricastelasse. Meie „vihmata Santiagosse“ lõppes täna kella 10:00, kui hakkas sadama. Mu kile, mis on suurtele soome naistele mõeldud, ei tulnud oma tööga toime. Ainult kott ja selg jäid kuivaks. Pidime ootama albergue taga varju all sest see avati alles 13:00. 2 tundi ootasime. Panin jalga villased soojad sokid. Soe oli.
Lõpuni on umbes veel 131 km. Täna olid iga 500m tagant kivipost mis näitas, kui palju vee lõpuni minna on. Need ACAG albergued ongi tasuta. Suurepärane. Leiba siin ei sööda, marmelaad on see eest väga hea. Vihm jäi üle 17:00 paiku ja siis oli õues väga värske olla. Pesemiseks oli vesi jällegi liialt külm – sellega vist ei harju kunagi. Istun õues õunapuu all. Õunad on veel väga hapud aga punased. Kessu peesitab päikese käes rõdu peal klaaskasti sees. Mu kõrvalpingil on rastadega poiss, mängib kitarri ja laulab laulu, kuidas väikesed asjad kasvavad ja et see lugu pole ainult inimestest vaid ka jõgedest, mis alati kuhugile voolavad.
Päike paistab läbi õunpuu mu peale,
Annab toredust juurde kitarrimängule heale.
16.07
Hea oli üle pika aja end sooja veega pesta. Siin maal vist ongi nii, et kui sadama hakkab siis ikka sajab. Hommikul tundus, et tuleb ilus pilvine ilm aga siis hakkas sadama ning jäigi tükiks ajaks kallama. Täna ma panin enda ümber ühe selle kile mis on soome naistele ja seljakoti teise kilekotti ning magamiskoti kaa eraldi. Nii ma siis käisin umbes 20-25 km, et ühes käes magamiskott ja teises veepudel. Väga porine oli kohati aga ma imestan et mu jalad olid vaid niisked, äkki sellepärast, et mul olid jalas head soojad villased sokid. Jõudsime pärast 40 km Portomarini ning ning jällegi magamine tasuta. Kõndisime ka 100 km märgi juurst mööda aga ma ei saanud pilti teha sest vihma sadas. See oli betoonpost, mille peale oli pandud vanad saapad ning lilled ja kivid. Muide mul pole õrna aimugi mis nädalapäev täna on – täiesti müstika. Lõpuks sõime neid kuulsaid vorstiviile – need olid suht maitsetud, paprikaga olid vist. Tänane päev väsitas isegi minu ära.
17.07
60 km lõpuni. Käisime täna 30 km. Tulime Casanovasse magama. Siin nagu omanikku polegi, panime end ise kirja. Siin külas poodi ei ole. Pood on 5 km kaugusel. Istun verandal ja just jooksis minust üks mees mööda, suur kott seljas – hullpea selline. Võtsime mitmest Prive Alberguest templeid – need on palju lahedamad kui need tavalised. Näed siis, ma armastan häid inimesi. Üks USA naine tegi liiga palju süüa ja andis meile ka.
18.07
Eile tõi Kessu kusagilt Restoranist ka süüa natukene. Nii hea. Tegin teed ka. Täna käisime natukene ja oh seda õnne, käisime mööda venelastest. Magame Arzua linnakeses. Meil on ühe kaardi järgi 38 ja teise järgi 40 km. Lõpp on lähedal. Appi – see on muutumas rutiiniks. Ärkad – kõnnid – passid – otsid süüa – lähed magama – ei saa hästi magada – ärkad – kõnnid... Õnneks on see kohe lõppemas. Mu jalaga on midagi viltu – varvaste ja kanna vahel on valu, kui varbaaid liigutada, kuigi astudes nii suurt valu ei tee.
19.07
Eile sõime piimatooteid. Nüüd on jäänud lõpuni veel 5 km. Käisime täna 35 km, ja ma vist venitasin on säärelihast. Valus oli käia, kuni ma ta kõvasti kinni sidusin. Magamiskoht on megasuur, umbes 800 kohta aga palveränduritele on umbes 200 või nii. Siin saab raha eest ka magada. Täna tegime superhead sööki, munad, juust, vinkud. Umbes nagu munaputru ja siis sõime seda saiaga.
20.07
Jõudsime siis lõpuks sinna katedraali juurde. Suur oli. Lõpetamise puhul saime mõlemad ühe A4 paberi, millel on hispaania keeles midagi kirjas. Mulle kirjutas mees halva käekirjaga mu nime aga Kessule kirjutas naine, kellel oli hea käekiri. Täna me ei jõudnud ookeani äärde sest me käisime lennujaamas asju ajamas. Magasime Santiagos, mis maksis jälle 5 eurot. Siin on ka kolm skoutide rühma, kes lõugavad üksteise võidu. Ostsime söögi ka ära mere äärde.
21.07
Oleme ookeani ääres. Magada vist ei saa, sest albergue aknal seisis silt et ainult need saavad magada kes tulid jala või jalgrattaga. Võtame rannas päikest. Kersti läks magamiskohta otsima, kui ta ei leia, siis lähme õhtul uuesti. Rannas pole riietevahetamise kaste. Kersti tuli tagasi ja ütles, et me läheksime oma uute kodusse, ma olin segaduses ja ta näitas ühe maja poole. See oli nagu päris hostel või midagi sellist. Kui Kersti ema oleks tal lubanud magada rannas siis me ei oleks seal üksi maganud. Käisime rannas jalutamas ja seal sai korjata merikarpe, mida müüakse 5-10 eurot tükk. Ma leidsin ühe suure ka. Kaunis oli see. Vesi ongi siin selline et päeval ta langeb ja hommikul ja õhtul on kõrge. Oleme siin 2 päeva.
23.07
Hispaanias ei müüda Snickersit. Ainult mõnedes üksikutes kohtades müüakse. Eile sadas vihma terve päeva. Jube oli. Sõitsime tagasi Santagosse. Magasime jälle seal suures majas.
24.07
Täna magame lennujaamas. Vinge. Käisime soppamas ka seal suures kaubanduskeskuses. Ostsime süüa lennujaama. Lennujaamas magasime pinkide peal, seal oli veel üks naine kes meiega koos magas.
25.07
Lendame ja sõidame rongiga ja lendame koju. Läbi Londoni.
